Nákkáhallan: Duodjeestetihkka speadjalastá sámi árvvuid ja máilmmiipmárdusa
FM, duodjemagister Maarit Magga dutká nákkosgirjjistis sámeduoji estetihka leahkima dáiddalaš produkšuvnna bakte. Dutkamuša vuolggasadjin ja geahččanguovlun lea gákti. Nággosis Magga hábme teorehtalaš gákteráhkadusa, mii vuođđuduvvá duddjomii ja servošii gullamii. Dan meroštallet sápmelaš máilmmiipmárdus ja duodjái gullevaš vuoiŋŋalašvuohta.

Maarit Magga. Govva: Nilla-Máhtte Magga
Duodji guorahallojuvvo dutki ovddidan gákteráhkadusa vuođul nu, ahte geahččanguovlun ja dulkonvuohkin lea eamiálbmoga iežas ipmárdus čábbodagas ja heivvolašvuođas.
– Duodji heive dáiddalaš dutkamuša ollašuhttinvuohkin, ja duoji addin diehtu boahtá ieš duddjomis ja dan bakte, Maarit Magga muitala.
Dáiddalaš duodjedutkamii gullá teorehtalaš oasi lassin dáiddalaš oassi, produkšuvdna, mii lea ovdanbuktojuvvon guovtti árvvoštallojuvvon čájáhusa hámis. Dat sisttisdoallá dáiddalaš buvttadeami, materiálaid gieđahallama, ideaid iskkadeami, geahččaladdamiid, ja maiddái duddjoma.
– Nággosan teorehtalaš oassi ja dáiddalaš ollašuhttin leat dáhpáhuvvan latnjalagaid ja dievasmahttán nubbi nuppi.
Nákkosbarggustis Magga lea guorahallan duoji máŋggaáiccatvuođa eanodatlaš sámeservoša geahččanguovllus. Dutkamuša metodalaš oassi vuođđuduvvá tekstiilahábmenoahpuid áigásaš Lohpádus-installašuvdnii (2019) ja dasa gullevaš gáktái, juo jávkan Jávrrešduoddara dievdogáktemállii.
– Dáiddalaš bargovuogi vejolašvuođat rahpasedje oktanaga teorehtalaš suokkardemiin. Latnjalagaid konkrehtalaš duodji ollašuhttimiin mu jurdagiin álggii šaddat govva dievdogávtti sealggis, man dievdogávttis dábálaččat geahčadit. Dan vuođul sáhttá dulkot hervema lassin ivnniid geavaheami ja mihtuid ja maiddái sihke gáktegeavaheaddji ja duojára duogáža.
Barggadettiin dáiddalaš produkšuvnna ja ráhkkanettiin čájáhusaide, Magga ráhkadii báhpiris iežas bargolanja seaidnái stuora hápmosa gávttis (gáktehápmosa).
– Merkejin hápmosii jurdagiid dáiddalaš proseassas ja dutkamušas oppalaččat ja fuomášin oktavuođaid daid gaskkas.
Gákteráhkadus hábme nággosa teorehtalaš oasi geahččanguovllu, sisdoalu ja reaiddu, mainna dutkamuš meroštallojuvvo ja analyserejuvvo.
Dutkamuša dáiddalaš produkšuvdna suorrana guovtti oassái: searvvuš- ja oktagaslaš duodjái. Searvvušduoji ollašuhttima ja vásáhusa čájeha árvvoštallojuvvon čájáhus I Saamelaiset seremoniat – Kaste ja konfirmaatio – Sámi seremoniijat – gásta ja konfirmašuvdna. Oktagaslaš duodjeestetihka dulkoma čájeha čájáhus II Jumalan lapset – Duodjitekstiilit tilassa – Ipmila mánát – Duodjitekstiillat sajis, mas leat mielde Maarit Magga girkolaš sadjái hábmejuvvon duodjedáiddatekstiillat.

Máttuid gudnejahttin ja árbevieru árvvusatnin
Dutkamuššan vuosttaš dáiddalaš oassi lea ráhkaduvvon dokumenterenmateriálas, mii govvida konfirmašuvnna ja gástta ja mii ovdanbuktojuvvui čájáhusain Duottar-Lappi luondduguovddážis Heahtás 2019 ja Anára Siida Sámemuseas 2020–2021.
Magga govvida, mot sámimánná riegáda gietkamii ja oažžu riegádeami rájes sajádaga servošis. Gástta oktavuođas son oažžu namas ja oažžu ristvánhenoktavuođa vánhemiidda dehálaš ollesolbmuid bakte. Konfirmašuvdna lea sámenuoraide dehálaš sirdašupmi, man deattuha konfirmašuvdnii ráhkkaneapmi nu gárvodeami/čiŋadeami bakte go vuoiŋŋalaččatge.
– Sápmelažžii gákti ii leat dušše bivttas, muhto dat muitala gullevašvuođas eatnamii, guvlui, servošii, sohkii ja bearrašii. Gákti guoddá dovdomearkkaid, ja gárvodeamis/čiŋadeamis čájehit duoji iešguđetlágan dimenšuvnnaid. Dovdomearkkaid dulkonmáhttu eaktuda gullevašvuođa servošii.
– Risttalaš bearašávvudemiid oktavuođas speadjalastojuvvojit servoša oainnut estehtalaččat vuogas duojis ja dasa laktáseaddji vieruin, árvvuin ja jurddamáilmmis. Searvvušduodji lea eambbo gitta árbevieruin ja duodjeárbevirrui gullevaš, dávjá sánehis soahpamušain, go oktagaslaš duodji.
Nubbi dáiddalaš oassái gullet Maarit Magga Heahtá girkui hábmejuvvon duodjedáiddatekstiillat. Dát oassi lea čađahanvugiin eambbo dáiddalaš ja oktagaslaš go vuosttaš oassi. Duodjedáiddatekstiillat ledje oaidnin ládje Anára Siida sámemusea čájáhusas 2021.
– Nu duoji searvvušlaš dahje oktagaslašnai ollašuhttin speadjalastá sámi árvvuid ja máilmmiipmárdusa, duoji vuoiŋŋalašvuođa. Máttuid gudnejahttin ja árbevieruid árvvusatnin bohtet ovdan konkrehtalaš duddjomis muhto maiddái sin muitimiin ja diehtodáiddu sirdimiin sohkabuolvvas nubbái.
Dujiide laktásit dávjá muitalusat, mat čujuhit duoji holisttalašvuhtii. Nuppe dáfus duodjedovdamuš ii leat dušše boarráset buolvva vuoigatvuohta, dannego ealli duodjekultuvra čuovvu áiggi: nuorat dollet dan badjin ja ovddidit ođđa duodjemálliid.

Čohkkejeaddji čájáhus Ráidalasas lea oaidnin ládje Arktikumis
Nákkosbeaivve Arktikuma Galleria Valos rahpasa čohkkejeaddji čájáhus Ráidalasas, mii čájeha duoji holisttalašvuođa. Čájáhusas leat ovdan nággosa dáiddalaš produkšuvdnii gullevaš čájáhusaid I ja II lassin materiálat, teknihkat, geahččaleamit ja hápmosat, duoji jienat ja viiddes govvamateriála. Dutkanbohtosiid ja jávrrešduottarlaš estetihka čájeha konkrehtalaččat duodjedáiddatekstiila Maasta olen minä tullut / Eatnamis lean mun šaddan, mas leat mielde 23 gávtti, mat eai leat šat geavahusas.
Diehtu nákkáhallandilálašvuođas
FM, duodjemagister Maarit Magga akademalaš nákkosgirji GÁKTI LUPAUKSENA. Duodjin moniaistinen visuaalisuus ja estetiikka kirkollisissa tiloissa // GÁKTI LOHPÁDUSSAN. Duoji máŋggaáiccat visuálalašvuohta ja estetihkka girkolaš sajiin dárkkistuvvo Lappi universitehta dáidagiid dieđagottis bearjadaga guovvamánu 16. beaivve dii 10 rájes Esko ja Asko -sáles (Yliopistonkatu 8, Roavvenjárga). Opponeantan doaibmá professor Maarit Mäkelä Aalto-universitehtas ja nákkáhallanjođiheaddjin professor (emerita) Tuija Hautala-Hirvioja Lappi universitehtas.
Nákkosgirji sisttisdoallá maiddái dáiddalaš produkšuvnna, ja nákkosgirjái gullevaš čájáhus Ráidalasas lea oaidnin ládje guovvamánu 17. beaivvi 2024 rájes Galleria Valos (Arktikum, Pohjoisranta 4).
Nákkáhallama sáhttá čuovvut gáiddusin čujuhusas https://blogi.eoppimispalvelut.fi/ulapland
Dilálašvuođa maŋŋel lea gáfestallan kafeá Petronellas. Buresboahtin!
Dieđut nákkáhalli birra
Maarit Magga bargá duodjelektorin Sámi allaskuvllas (Guovdageaidnu, Norga). Son lea čađahan filosofiija magisttargráda jagi 2003 Oulu universitehtas ja duodjemagisttargráda 2015 Sámi allaskuvllas. Son lea bargan duodjestipendiáhttan 2018–2022 Sámi allaskuvllas ja nákkosgirjedutkin Lappi universitehtas 2022–2023 Suoma kulturfoandda veahkkeruđain.
Lassedieđut
Maarit Magga, omsmagga(at)outlook.com, +358 400937659
Dieđut publikašuvnnas
Maarit Magga (2024) GÁKTI LUPAUKSENA. Duodjin moniaistinen visuaalisuus ja estetiikka kirkollisissa tiloissa. Acta electronica Universitatis Lapponiensis 371, ISBN 978-952-337-408-9 (PDF), ISSN 1796-6310 (PDF). Acta Universitatis Lapponiensis 389, ISBN 978-952-337-406-5 (painettu), ISSN 0788-7604 (painettu).
Elektrovnnalaš nákkosgirji gávdno dán čujuhusas: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-337-408-9
|