Lieggaáibmospáppa huksen silkebáhpiris gáibida veaháš dárkilvuođa, muhto go lieggaáibmospábba loktana áibmui, lea dat huksejeaddjái buoremus bálkkašupmi.
"Dat girdá allagassii! Leago doarvái báddi? Dál dat buollái ja gahččá, váldet gova!"
Rakeahttarieggá maŋimuš deaivvadeapmi lei vurdojuvvon ja oassálastit ledje gealdagasas. Rieggá oassálastit ledje huksen lieggaáibmospáppaideaset jo vahkkuid árabut, ja boađusin lei dán rádjai guokte geahččalangirdima, main nubbi buollái biekka siste ja nubbi savdadálkkis.
Dálkeeinnostusat dolle deaivása ja min diŋgon davviguovllu dálvesiivu vuhttui bures: Logi gráda buolaš, nástealbmi, goike áibmu ja goalki ovttas muohtamuoraiguin lea dievaslaš dálki lieggaáibmospáppa girddiheaddjái.
Mii čoahkkaneimmet maŋimuš gearddi skuvlašilljui olles doaivagiin, seamma áigge go oassi rieggá oassálastiin ledje skuvllaideaset lihkadansáles juovlafeasttas. Mis ledje mielde fiinna ivdnásaš spáppat, láigerullat, riššasákkit ja kemiija luohkás luoikkahuvvon gássaboahtal.
Spáppa válmmaštallan mátkái lihkostuvai buoremusat guovtti bagadalli ja girddiheaddji ovttasráđiiguin. Bagadalliin nubbi heaŋgguhii guvttiin gieđain spáppa njuolgadit dan botta go nubbi liggii gássadollanjuokčamiin vulobealde spáppa sisáimmu. Seammás cahkkehagat álge buollit albma láhkai. Girddiheaddji bargun lei sihkkarastit, ahte lei doarvái bođubáddi, ja ahte dat ii buollan rastá go spábba cahkkehuvvo buollit.
Skáigilis huikasat mieđuštedje vuosttaš spáppa allagassii! Dollanjuovčča čuvgii olles spáppa ja dan sierralágan ivnnit oidnojedje čábbát čáhppes almmi vuostá. Áimmus spáppaid lassin lei maiddái lihkostuvvama illu nu rieggá oassálastiin go bagadalliinge.
Áibmui gárgidii maiddái okta spábba sihkkarastinláiggi haga. Mii geahčaimet ovttas go dan loktanii badjel muohtabeziid ja sattáhalai gosa nu máttás guvlui. Mánáid rakeahttariekkis lei ožžon árvosaš loahpaheami, ja mii álggiimet ráhkkanit juovllaide.
>Huksen -oahppi rávvagat
Mihtideapmi
Lieggaáibmospáppa girdiallodaga sáhttá dutkat oktageardánis vinkelmihttára vehkiin. Jus leat rieggá bagadalli, geahča dárkilut rávvagiid “rieggá bagadallái” -siidduin.
Lieggaáibmospábbii lea fidnemis maiddái hávskes bargobihttá, mii dutká Pythagorasa cealkaga. Gávnnat maiddái dan vulobealde. Dánge bargobihttá ollašuhttimii gávnnat dárkilis rávvagiid “rieggá bagadallái” -siidduin.
>Dutkamuš pythagorasa cealkagis
>Lieggaáibmospáppa allodat